Tervislik eluviis võib oluliselt vähendada ja edasi lükata haiguse progresseerumist või haiguse süvenemise ära hoida.
Haiguse progresseerumise pidurdamine või dialüüsi alustamise vajaduse edasilükkamine on eesmärk, mille nimel tasub võidelda.
1. Ärge eitage oma haigust, vaid õppige, kuidas oma diagnoosiga elada. Laiendage oma teadmisi, ärge kartke küsida küsimusi. Rääkige oma arstiga, uurige, mida teha hea neerufunktsiooni säilitamiseks, kuidas kontrollida vererõhku ja kuidas vältida neerudele kahjulikke tegureid.
2. Ärge alahinnake korrapäraseid kontrollvisiite ning tarvitage teile ette nähtud ravimeid regulaarselt. Kui teil on raskusi oma ravimite korrapärase võtmisega, siis rääkige oma arstiga. Koos saate mõelda, kuidas integreerida võtmine oma igapäevastesse toimetustesse ja päevarutiini. Regulaarsed meeldetuletused mobiiltelefoni äratuskellafunktsiooni abil võivad olla väga kasulikud.
3. Kontrollige regulaarselt oma vererõhku. Kui tuvastate soovitatust kõrgemaid väärtusi, võtke ühendust oma arstiga.
4. Jälgige oma uriini. vajadusel teostage uriinianalüüs. Määrake koos oma arstiga kindlaks testimise sagedus. Kindlasti on uriinianalüüs vajalik, kui on halb enesetunne või märkate muutuseid uriini värvuses.
5. Jälgige, et tarbitava vedeliku piisavat kogust ning vältige vedelikuvaegust. Keskmine vedeliku kogus, mida peaksime tavaliselt tarbima, on umbes 1,5-2 liitrit päevas. Organismi veevajadust mõjutavad vanus, tervislik seisund, neerufunktsioon, kehakaal, temperatuur või füüsiline aktiivsus. Järgige oma arsti nõuandeid, kes ütleb teile, milline on teie jaoks parim kogus.
6. Vältige neerusid kahjustavaid ravimeid – nn nefrotoksilisi ravimeid, mille hulka kuuluvad muu hulgas üsna sageli kasutatavad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (diklofenak, ibuprofeen või naprokseen). Seda tüüpi ravimeid tuleb kasutada vastavalt juhistele, võimalikult väikestes annustes ja võimalikult lühikese aja jooksul. Oluline on küsida nõu nefroloogilt, milliseid ravimeid tuleks rangelt vältida või millal kohandada ravimite annuseid vastavalt neerufunktsiooni astmele.
7. Reguleerige oma soola (naatriumkloriidi) tarbimist. Liigne soola tarbimine põhjustab veepeetust organismis, suurendab vererõhku ja uriinis sisalduva valgu hulka, kiirendades neerupuudulikkuse progresseerumist. Soovitatav päevane soolaannus täiskasvanutele on 6 g, ligikaudu üks teelusikatäis. Samas on üsna tavaline, et päevas tarbitakse keskmiselt 8 g naatriumkloriidi, millest suurem osa pärineb tööstuslikult töödeldud toodetest (kiirtoit, külmutatud tooted). Piirake selliste toodete tarbimist.
8. Tegelege regulaarselt vastupidavusspordiga, nagu kõndimine, jooksmine, sõudmine, jalgrattasõit või ujumine. Vähene liikumine ja vähene füüsiline aktiivsus soodustavad insuliiniresistentsust ja rasvumist, mis samuti põhjustavad kõrgvererõhu teket. Kõrge intensiivsusega spordialasid, aga ka kulturismi, tuleks vältida.
9. Kontrollige oma kaalu, et mitte jõuda ülekaalulisuseni. Rasvumine koormab veelgi neerude ja südame tööd ning kiirendab haiguse progresseerumist.
10. Hoolitsege selle eest, et teie uni oleks piisav ja korrapärane.
11. Ärge suitsetage. Suitsetamine, nii aktiivne kui ka passiivne, suurendab vererõhku ja on suur riskitegur ateroskleroosi progresseerumiseks, mis kahjustab neerude verevarustust. Suitsetamine on ka põhjuslik tegur kopsu-, neeru- ja kuseteede vähi (nt põievähk) tekkimiseks.
12. Olenemata sellest, kui hõivatud te olete, ärge unustage oma põie regulaarselt tühjendamist. Uriini kinnihoidmine soodustab bakterite arengut ja paljunemist kuseteedes, mis võib omakorda põhjustada neeruprobleeme.
13. Veenduge, et teil on kõik vaktsineerimised, sealhulgas iga-aastane gripivaktsiin. Paljudel glomerulonefriitide ja autoimmuunhaiguste haigestunutel süveneb haigus nakkuste ajal. Palun arutage oma nefroloogiga COVID-19 vaktsineerimise kehtivaid soovitusi.
14. Olge kursis ja osalege aktiivselt. Küsige oma arstilt praegu kättesaadavate ravivõimaluste ja spetsialiseerunud nefroloogide/ meditsiinikeskuste kohta, kes võivad pakkuda uusi kliinilisi uuringuid.
15. Võtke arvesse oma võimalikke piiranguid, kuid ärge loobuge endale seatud eesmärkidest. Püüdke mitte alla anda negatiivsetele mõtetele ja planeerige, kuidas haigusega kõige paremini toime tulla. See võimaldab teil aktsepteerida neeruhaigust ja pidada seda oma elu osaks. Ärge varjake haigust. Kui te ei tunne end hästi või kui te ei tule haigusega hästi toime, rääkige sellest oma arstiga. Mõnikord aitab avatud vestlus asjadele perspektiivi anda. Ärge kartke ka psühholoogilist abi otsida.
Eesti Nefroloogide Selts
Puusepa 8, Tartu 51014
E-mail: info@nefro.ee
EE632200001120143710